Julija Smirnova

Olla motiveeritud, tähendab tahta midagi teha.
G. Burnett

Igapäevaelus suhtlen ma üsna palju. Kui jutt läheb eesti keele oskusele, teadvustatakse tihtipeale, et see kindlasti aitaks teha karjääri või saada sobiv töökoht. Kuid alati leidub mingi „aga“. Põhjuseid, miks eesti keelt piisavalt hästi ei osata, on mitu: puudub praktika, Eestisse koliti alles hiljuti, ei ole keelekursuste jaoks aega perekonna ja töö kõrvalt, võõrkeele sõnad ei jää meelde jne. Mistahes põhjusi ka ei tooda, jõuame lõpuks ikka õpimotivatsiooni juurde.

Mis on motivatsioon?

EKI ühendsõnastik defineerib sõna motivatsioon järgmiselt: „töötama, õppima vm tegema innustav huvitatus, asjaolude kogum, mis ajendab inimest teatud viisil toimima“ [1]. Seega on motivatsioon sisemine jõud, mis aitab eesmärke saavutada.

Elus on väga palju olukordi, mis meilt pingutust nõuavad. Kuivõrd oleme motiveeritud neid pingutusi tegema, otsustame iga kord ise. Igaühel on oma põhjus, miks ta õpib, kuid viimasest olenemata on õppimise puhul alati tähtsal kohal sisemise ja välimise õpimotivatsiooni kooskõla ja tasakaal [2]. 

Eesti keele õppimise puhul võib väline motivatsioon olla seotud õigusega Eestis viibida (pikaajalise elamisloa taotlemine), tähendada võimalust jätkata tööd või alustada õpinguid, ehk peab olema mingi nn tasu, mis pingutuse eest saadakse. Paraku motiveerib selline lähenemine väga lühikest aega ega pruugi anda soovitud tulemust. 

Eduka õppimise aluseks peaks olema sisemine motivatsioon, mis annab tegevusele sisu, jõudu edasi minna ning ületada takistusi. Eesmärgid on võimalik saavutada siis, kui pingutusi saadab ka sisemine motivatsioon [3].

Kust otsisin motivatsiooni mina?

Olen õppinud eesti keelt kogu oma elu, aga ikka pole kindel, kas ma seda oskan. Koolis õppisin eesti keelt üheksa aastat ning suutsin  sooritada edukalt B2-lõpueksami. Kui aga peale keskkooli lõpetamist tööle läksin, selgus kohe, et tegelikult ma eesti keelt ei oska. Sain küll aru nii suulisest kui ka kirjalikust kõnest, ent ise suhtlesin suure vaevaga, rääkimata aktiivsest osalusest arutelus. Koolis õpetati meile grammatikat, sõnavara, seda, kuidas koostada lauseid piltide järgi, kuid vabalt ja julgelt rääkima ei õpetatud. Nii ma kartsingi väga teha vigu ning eelistasin vaikida.

Mind aitas mu tööelu. Olen alati töötanud eestikeelses kollektiivis ning aegamööda sain oma hirmust jagu. Siis astusin ülikooli, kus suurem osa õppekavast oli eesti keeles. Me tegime topelttöö, kuna pidime esmalt kõik vene keelde tõlkima, et materjalist aru saada, ning seejärel selle eesti keeles pähe õppima. Suur pingutus tasus end ära ning ülikooli lõpetades vastas minu eesti keele oskus C1-tasemele. 

Olen alati teadvustanud, et keelt tuleb õppida, sellepärast otsisingi mitmesuguseid võimalusi: koolitusi, keelepraktikat, kolleegidega suhtlemist. Proovi ka sina otsida aktiivsemalt võimalusi eesti keelt praktiseerida: tee vabatahtlikku tööd, osale üritustel ja keelekohvikutes. Praktika annab kindlustunnet, mis aitab sul ka motivatsiooni hoida. 

Mida teha, kui motivatsioon ikka kaob? 

Usun, et kõigil on olnud meeleheitlikke olukordi, seega püüan anda paar nõuannet motivatsiooni hoidmiseks.

  • Küsi enda käest: MIKS? Miks on nii raske, miks mul tekib probleeme? Seejärel küsi: MIS PÕHJUSEL? Miks ma eesti keelt õpin, mis võimalused see mulle annab? Kolmas tähtis küsimus on MIDA? Mida ma ise teha saan? Kuidas saan oma probleemile läheneda? 
  • Otsi abi: kui tekib raskusi, mõtle, milliseid lisavõimalusi saaksid kasutada. Kes võiks sind aidata, öelda, et oled tubli, ning kinnitada, et tegid õige valiku? Ära karda paluda abi lähedastelt ja sõpradelt. Nende nõu ja tugi on otsuste tegemisel suureks abiks.
  • Ära sea liiga kõrget eesmärki, näiteks jõuda eesti keeles B2-tasemeni kolme kuuga. Ebareaalne eesmärk hirmutab sind ning võid kergemini alla anda. Võta eesmärk tükkideks, lähene sellele samm-sammult: teen kodutöö esmaspäevaks, kirjutan essee kahe nädala jooksul, registreerin end eksamile märtsi lõpuks. Väiksemad, konkreetsed ning mõõdetavad sammud ei tekita soovi oma õpinguid pooleli jätta.
  • Hoia ennast: mõtle, kuidas saaksid oma energia taastada. Mis annab jõudu juurde? Millal sa viimati puhkasid? Õpingute planeerimisel varu kindlasti aega ka enda jaoks.

Ja viimane, kuid mitte vähem tähtis: usu endasse! Usu, et eesti keele õppimine on huvitav ja kasulik, ning iga väikese sammuga paraneb su keeleoskus ning sulle avanevad üha uued võimalused.

Kasutatud allikad

[1] EKI ühendsõnastik, 2021
[2] Kadajas, H-M., 2005. Õppima õppimine ja õppima õpetamine. Tallinn: TLÜ Kirjastus.
[3] Burnett, G., 2005. Õpime õppima. Tartu: Studium.

Categories: Motivatsioon

Julija Smirnova

Õpin Tallinna ülikoolis andragoogika erialal (magistriõpe, esimene aasta).

0 Comments

Lisa kommentaar

Avatar placeholder

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.