ELU projekti aruanne 1.0 (kevad 2021)

Projekti lähteülesanne, eesmärgi kirjeldus

Igal aastal tuleb Eestisse kas ajutiselt või püsivalt elama suur hulk välismaalasi, kes peavad silmitsi seisma olukordadega, kus neilt oodatakse oskust suhelda eesti keeles. Ka praegu elab meie seas palju muu emakeelega inimesi, kes on siia ammu kolinud või siin isegi sündinud, kuid vajaksid lõimumiseks toetust keeleõppes.

Keeleõppijatele on suunatud väga suur hulk erinevaid eesti keele õppimist toetavaid materjale, kursuseid ja programme, mille vahel on algajal keeleõppijal küllalt keeruline orienteeruda. Tihti ongi just informatsiooni üleküllus põhjuseks, miks eesti keele õppimisega kas üldse ei alustata või peale mõningast proovimist katkestatakse.

ELU projekti raames loodud kodulehe estonian.ee eesmärgiks on koondada olemasolevaid eesti keele õppematerjale ja õppimisvõimalusi ning toetada eesti keele õppimist ja õpetamist võõrkeelena. Meie loodud koduleht peaks lihtsustama muu emakeelega inimeste eesti keele õppimist ja õpetamist. Veebileht on kolmekeelne (eesti, inglise ja vene keeles), mis tähendab, et eesti keele omandamist on võimalik alustada nii inglise kui ka vene keele baasil.

Projekti tulemuseks on kasutajasõbralik, praktiline ja sisukas koduleht, mis toetab eesti keele omandamist. Tulevikus on projekti raames loodud kodulehel kõik eeldused saada populaarseks ja usaldusväärseks portaaliks. Seda võivad kasutada nii keeleõppijad, eesti keele huvilised, õpetajad, kui ka asutused ja ametnikud, kes tegelevad välismaalaste lõimimisega Eesti ühiskonda, kuna eesti keele oskus on üks lõimumise aluseid.

Kodulehe valmimisesse on panustanud eesti ja mõne teise emakeelega tudengid, nii keeleõppijad kui ka õpetajad. Töö projektis on jaotunud kolme rühma:

1. rühm tegeles kodulehe loomise, logo kujundamise, kommunikatsiooni planeerimise ja autoriõigustega.
2. ja 3. rühma liikmed kirjutasid ja toimetasid eesti keele õppimist toetavaid artikleid ning tõlkisid neid eesti, vene ja inglise keelde. Samuti otsisid rühmaliikmed sobilikke õppematerjale, sh kodulehti, harjutusi, videoid, mida on võimalik kasutada iseseisvaks keeleõppeks.

Projektis lõid kaasa juhendaja Mariia Dorogova, mentor Tiina Rüütmaa, projektiliikmed Helen Vallimäe, Reimo Reimand, Merylin Kruusma, Mari Leppik, Marilise Seppel, Gerta Karasevitš, Anastasiya Ilistratova-Tunnel, Julija Smirnova, Hanna Kalvi, Randel Aoveer, Merilin Raidmets, Veronika Zotova, Diana Ragni, Uljana Parmenenkova.

Probleemi olulisus, kirjeldus ja meetodite valik

Paljud inimesed on mingil eluperioodil mõnes välisriigis elanud ja töötanud. Võõrasse riiki elama asudes tuleb omaks võtta selle riigi tavad ja kombed. Sageli oodatakse sisserännanult ka keeleoskust, mille omandamise alustamiseks ei pruugi äsja riiki saabunud inimesel aga piisavalt teadmisi olla.

Ka meil Eestis elab palju muu emakeelega inimesi, kes on huvitatud usaldusväärsest informatsioonist eesti keele õppimise kohta. Meie sisserändajatest projektiliikmed tõdevad, et neil endil ja nende tuttavatel oli väga keeruline leida infot eesti keele õppimisvõimaluste kohta. Internetis leidub rohkesti erinevaid keelekursuseid, õppematerjale ja rakendusi, mis küll toetavad eesti keele õppimist võõrkeelena, kuid milles on üpris raske orienteeruda. Informatsiooni üleküllus ning selle kättesaadavus (tihti vaid eesti keeles) võivad avaldada keeleõppija motivatsioonile negatiivset mõju.

Seega teadmatus eesti keele õppimisvõimaluste suhtes võib olla üks riigikeele oskuse puudumise põhjuseid. Samas on huvi eesti keele õppimise vastu väga suur. Näiteks Eesti integratsiooni monitooringu 2020 (EIM 2020) andmetest ilmneb, et teisest rahvusest elanike seas on enesehinnanguline eesti keele oskajate osakaal 41% ning 43% teisest rahvusest elanikest peab eesti keelt oma identiteedi oluliseks osaks (lk 29, 40). Uuringu andmed annavad põhjust järeldada, et nõudlus ühtse usaldusväärse eesti keele õppematerjalide kogumiku järele muu emakeelega inimeste hulgas võib olla väga suur.

Käesoleva ELU projekti põhiidee ning meetod seisneb selles, et koondada ühele kodulehele Internetist tasuta kättesaadavaid eesti keele õppematerjale ja õppimisvõimalusi. Materjale ei looda juurde ise, vaid kasutatakse olemasolevat, Internetist tasuta kättesaadavat õppevara, näiteks grammatikaülesandeid, õppekeskkondi, rakendusi, videoid, mänge jne. Aastate jooksul on Eestis loodud palju suurepäraseid õppematerjale ja võimalusi riigikeele õppimiseks, mis jäävad avastamata info ülekülluse tõttu.

Tegevuste kirjeldus ja sidusgruppi jõudmine

Oma kodulehega sooviksime samuti näidata, et eesti keele omandamine ei piirdu keelekursuste või grammatika tuupimisega ning keelt saab õppida ka elust enesest. Selleks tutvustame mitteformaalse ja informaalse keeleõppimise võimalusi alates kultuuriüritustel osalemisest kuni vabatahtlikuna töötamiseni.

Artiklite kirjutamisel kasutame erinevaid teaduslikke artikleid ja monograafiaid. Samuti viitame oma artiklites ka filoloogide ja metoodikute arvamustele (Mare Kitsnik, Marju Ilves jpt). Artiklite kirjutamisel toetume ka oma projekti liikmete isiklikele kogemustele. Näiteks on osadel meie projekti liikmetel kogemus seoses keelekohvikutes osalemisega, mis on nende arvates üks parimaid võimalusi keele õppimiseks. Oma kogemusele toetumine annab hea ülevaate sellest, kuidas keeleõpe toimub päriselus.

Peame oluliseks, et kõikide materjalide kasutamine kodulehel oleks seaduslik. Selleks uurisime autoriõiguse seadust ning teisi allikaid, mille abil kindlustame teiste autorite teoste õiguspärase kasutamise.

Projekti sidusrühmaks on inimesed, kes õpivad või soovivad eesti keelt õppida ja/või õpetada; eesti keele huvilised; Eestisse sisserändajad; ametnikud ja ametkonnad, kes tegelevad võõramaalaste lõimimisega Eesti ühiskonda.

Lehe kasutajaks võib olla nii nooruk, lapsevanem, täiskasvanud õppija, õpetaja või lihtsalt eesti keele huviline. Kodulehelt on võimalik leida erinevaid materjale, mänge, rakendusi, videoid, teste jne, mis aitavad eesti keelt omandada või õpetajate puhul keeleõppetunde mitmekesistada.

Projekti jätkusuutlikkus

Pärast kevadsemestri lõppu projekt kindlasti jätkub. Need tudengid, kes tunnevad, et projekt neile sobib, ja soovivad sellega jätkata, jäävad ka edaspidi sellega tegelema vabatahtlikuna. Juhendaja kaalutleb projekti jätkamist ELU õppeaine raames nt sügissemestril 2021/2022.

Projekti lõpus jääb veebileht juhendaja Mariia Dorogova haldamisse. Hetkeseisuga on kodulehe veebimajutus makstud kuni 2022. aasta veebruarini, domeeninimi pikendatud kuni 2023. aasta juulini.

Tulevikus on plaanis asutada MTÜ, et tagada veebilehe ja projekti jätkusuutlikkus. Valmis on mõeldud järgmised sammud: mis on vajalik, et asutada MTÜ ja kuidas edaspidi veebilehte hallata.

Tulemuste kokkuvõte ja lisad

Semestri jooksul oleme saavutanud järgmised ELU projekti tulemused:

lõime kodulehe estonian.ee kolmes keeles (eesti, vene ja inglise keeles);
kirjutasime mitmed eesti keele õppimist toetavad artiklid nii eesti kui ka vene ja inglise keeles;
koostasime eesti keele õppematerjalide loetelu (tabel Google Drive’is);
koostasime isikuandmete töötlemise ning küpsiste kasutamise poliitika;
koostasime õppematerjalide õiguspärase kasutamise juhendi (fail Google Drive’is);
lõime projekti kontod sotsiaalmeedias (Facebook, Instagram, Twitter);
koostasime kommunikatsiooniplaani ning uurisime koostöövõimalusi (fail ja tabel Google Drive’is);
kujundasime projekti logo (kasutame seda ühismeedias);
uurisime MTÜ asutamisega seotud aspekte.

Projekti tulemusi analüüsides tulime järeldusele, et esialgne eesmärk oli väga lai ning sellel on mitu põhjust. Esiteks oli enne projekti algust raske ette kujutada, kui palju jõuame semestri jooksul ära teha ja milliseid kogemusi ja teadmisi tiimiliikmetel on. Teiseks tahtis projekti juhendaja anda kõigile suhteliselt vabad käed, et vaadata, mis sellest välja kujuneb. Juhendajal oli endal juba olnud teatud visioon projektist, kuid projektiliikmete ideed andsid kindlasti sellele visioonile palju juurde.

Kodulehe peamine otstarve on koondada õppematerjale, aga just sellega tegelesime me suhteliselt vähe. Võib öelda, et tegime vajalikku eeltööd, sh otsisime materjale ja kogusime linke, uurisime, kuidas saaks neid õiguspäraselt kasutada, kuid materjalide korrastamine ja avaldamine kodulehel lükkub edasi tulevikku. Iseenesest see pole sugugi halb, kuna selle mahuka projekti puhul on põhjalik eeltöö väga tähtis.

Semestri jooksul enamasti kirjutasime artikleid, mh selliseid, mis põhinevad isiklikel kogemustel. Seda tegevust hindame väga kõrgelt, kuna eesti keele õppimisel ei ole oluline mitte ainult õppematerjalide kasutamine, vaid ka kogemuste jagamine ning keeleõppijate toetamine. Samuti avavad kvaliteetsed tekstid mitmeid erinevaid võimalusi kodulehe optimeerimiseks otsingumootorite jaoks, mis on lugejaskonna kasvatamise üks tähtsamatest eelistest.

Kokkuvõtteks võime öelda, et semestri jooksul tegime vajalikku eeltööd, investeerisime tulevikku ning panime aluse pikaajalise projekti realiseerimisele.

Meediakajastus

Peame tõdema, et mitmel põhjusel on kommunikatsiooniga seotud eesmärgid jäänud täitmata. Kõigepealt on kodulehe tegemise käigus tekkinud mõned tehnilised probleemid, millega tegelesime veel aprilli lõpus – mai alguses. See on hea näide, et projektis tuleb alati olla valmis igasugusteks ootamatusteks.

Nende probleemide tõttu oli õppematerjalide postitamine raskendatud. Eesti keele õppematerjalid on kodulehe võtmeosaks. Kodulehe reklaamimine ning tutvustamine juhul, kui määrava tähtsusega töö ei ole veel lõpule viidud, tundub liialt ennatlik ja ebamõistlik. Sellepärast lükkus projekti juhendaja otsusel kommunikatsiooniplaani elluviimine edasi.

Siiski tegime enne esitluspäeva veidi kommunikatsiooniga seotut: on loodud ühismeedia kontod (Facebook, Instagram, Twitter), kirjutatud projekti ja meeskonda tutvustavad tekstid. On olemas ka kommunikatsiooniplaan, mida saab kasutada tulevikus, samuti on mõtteid võimaliku koostöö ja projekti reklaamimise kohta.