Latest posts by Diana Ragni (see all)

Eksamite sooritamine on alati närviline protsess, mis ehmatab igaüht. Miks me üldse eksameid sooritame, kui need  meis stressi tekitavad? Sellepärast, et eksami edukas sooritamine toob meile palju kasu ja annab uusi võimalusi, mis kaaluvad üles stressi ja ebamugavused. Kui sa pole veel leidnud vastust küsimusele, miks just sina peaksid eesti keele tasemeeksami sooritama, siis aitab sind see artikkel.

Selleks, et jätkata õpinguid

Kõigepealt räägin, miks mina otsustasin Innove eksami sooritada. Ma lõpetasin gümnaasiumi, mille õppekava ei olnud täielikult eestikeelne ning sooritasin 12. klassis eesti keele kui teise keele eksami. Praegu õpin Tallinna ülikoolis ning selleks, et saada bakalaureusekraad, pean mul õpingute lõpuks saavutama C1-taseme. Seda ei nõuta kõigis õppeasutustes, kuid meie ülikoolis tuleb see enne lõpetamist ära teha. [1]

Konkreetsed vastuvõtutingimused, mis puudutavad keeletaseme tõendamist, määravad kõrgharidusasutused ise. Toon mõned näited.

  • Tartu ülikooli eestikeelse õppekavaga erialadel nõutakse sisseastumisel eesti keele oskust vähemalt B1-tasemel. Esimesel semestril enne õppeainetele registreerimist peaksid tudengid, kes on varem muu õppekeelega koolis haridust omandanud, tegema eesti keele testi. Test näitab, millisel tasemel üliõpilane eesti keele õppimist jätkab. Kui aga tudengil on juba B2-tase või ta on  sooritanud eesti keele riigieksami vähemalt 80% tulemusega, ei pea ta ülikoolis eesti keelt edasi õppima. [2]
  • Tallinna tehnikaülikooli astujal peab olema vähemalt B2-taseme tunnistus või selle puudumisel  sooritama ülikoolis eesti keele vastuvõtueksami. [3]

Seega on esimene põhjus eesti keele tasemeeksami sooritamiseks soov õppida edasi Eesti kõrgharidusasutustes. Kui kavatsed õppida ülikoolis eestikeelsel õppekaval, ole valmis sooritama B1-, B2- või C1-tasemeeksamit.

Selleks, et saada töökoht

Pole saladus, et konkurents Eesti tööturul nõuab kandideerijalt riigikeeleoskust. Veelgi parem kui valdad ka mitut võõrkeelt. Samale järeldusele jõudis oma doktoritöös ka Svetlana Ridala Tallinna tehnikaülikoolist, kes uuris keeleoskuse mõju konkurentsivõimele tööturul.

Svetlana Ridala uuringust selgus, et keeleoskuse positiivne mõju tööotsingule erineb eesti ning vene emakeelega inimeste, samuti meeste ja naiste puhul. Uurimistöö tulemused näitavad, et üldiselt mõjub keeleoskus konkurentsivõimele tööturul positiivselt, st paremate keeleoskustega inimestel on tavaliselt rohkem šansse saada hea töökoht ning kõrgem palk. [4]

Natuke statistikat: näiteks mehed, kes oskavad eesti keelt (kuid mitte inglise keelt) saavad kuus keskmiselt 532 eurot; samas kui mehed, kes oskavad ainult vene keelt, 452 eurot; eesti keele oskusega naised 345, ainult vene keelt kõnelevad naised aga 238 eurot.

Selleks, et teha karjääri ning valida eriala

Ilmselt  nõuab iga eriala mingil määral riigikeeleoskust. Mõne ameti jaoks piisab, kui A2-tasemest, teistel aga saab töötada ainult siis, kui keeleoskus on tõendatud C1-tasemel.

Kui kavatsed tulevikus saada riigiametnikuks või soovid lihtsalt vahetada eriala prestiižikama vastu, läheb sul vaja tõendit, et valdad eesti keelt kõrgtasemel. Täpsem info ja eri erialade keeleoskusnõuded leiad riigiportaalist Riigi Teataja [5].

Selleks, et saada Eesti elamisluba või kodakondsus

Eestis, nagu ka teistes riikides, elab mitme  kodakondsusega inimesi. Eestis elamiseks on vaja elamisluba või Eesti Vabariigi kodakondsust, ka siin võib abi olla tasemeeksamitest.

Välismaalaste seaduse kohaselt (§ 234 lg 1) peab välismaalane, kes soovib saada pikaajalist elamisluba, tõendama vähemalt B1-tasemel riigikeelekeeleoskust [6]. Sama keeletase ehk B1 on vajalik Eesti kodakondsuse taotlemiseks.

Täpsemat infot pikaajalise elamisloa ja Eesti kodakondsuse kohta leiad Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt.

Mõnel juhul tuleb oma eesti keele oskust tõendada ka tähtajalise elamisloa pikendamiseks. Välismaalaste seaduse kohaselt (§ 179 lg 3) peab välismaalane, kes taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks ja on elanud Eestis töötamiseks antud tähtajalise elamisloaga üle viie aasta, oskama eesti keelt vähemalt A2-tasemel [6].

Selleks, et kontrollida oma teadmisi ning saada motivatsiooni

Kui sa ei kavatse õppida ülikoolis ega soovi vahetada eriala ning Eesti pass või elamisluba on sul juba olemas, võid sooritada tasemeeksami lihtsalt huvi pärast. Nii saad teada oma keeletaseme, aga ka selle, millised oskused vajavad veel täiendamist.

Pärast eksami sooritamist saad täpsed tulemused, mille alusel on lihtsam seada konkreetseid eesmärke, planeerida oma edasisi õpinguid ning miks mitte ka otsida uut töökohta. Eksami edukas sooritamine on hea motivatsioon enesearendamiseks. Kui esimesel katsel ei läinud kõik nii, nagu soovisid, ei tasu selle pärast muretseda. Keeleõppimise puhul, nagu ka teistes asjades, on väga tähtis püsivus ja sihikindlus. Peaasi, et püstitaksid enda jaoks täpse eesmärgi ja teeksid selgeks, miks on just sinul vaja tasemeeksam sooritada.

Loe lähemalt:

Kuidas registreeruda eesti keele tasemeeksamile?

Kasutatud allikad

[1] Tallinna ülikool. Eesti keele ja võõrkeele tasemenõuded.
[2] Tartu ülikool. Eesti keele oskuse tõendamine. 
[3] TalTech. Vastuvõtt ja sisseastumiskatsed  
[4] Ridala, Svetlana. Essays on Language Skills and Labour Market Outcomes, lk 76.
[5] Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded
[6] Välismaalaste seadus


Diana Ragni

Õpin Tallinna ülikoolis inglise keele ja kultuuri erialal (bakalaureuseõpe, esimene aasta).

0 Comments

Lisa kommentaar

Avatar placeholder

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.