Merilin Raidmets

Keeletasemeid on ametlikult kokku kuus (A1, A2, B1, B2, C1 ning C2), kuid Eestis mõõdetakse ametialast keeleoskust ja korraldatakse riiklikke eksameid neljal tasemel: eesti keele A2-, B1-, B2- ja C1-tase. Mille poolest need keeletasemed erinevad ning millist taset on vaja töökohal või Eesti kodakondsuse saamiseks? Estonian.ee vastab kõige populaarsematele küsimustele eesti keele tasemete kohta.

Eesti keele tasemed: mis need on?

Keeletasemed pärinevad vajadusest paigutada keeleõppijate kõne-, kirja- ja kuulamisoskused üheselt mõistetavale skaalale, et õpetajatel oleks mugavam õpetada ning õppijatel lihtsam õppida. Lisaks annavad tasemed keeleõppijale aimu sellest, milleks nad võimelised on. Teatud tasemele jõudmine annab kinnituse, et saadakse hakkama vastavale tasemele omistatud oskustega töökohal või kursusel. Tasemete arv on piisav, kirjeldamaks edasijõudmist valdkondade kaupa, kuid see ei tohiks üheski kontekstis ületada hulka, mida inimene on võimeline mõistuspäraselt eristama. [1]

Kuidas luuakse keeletasemeid?

Keeletasemete väljatöötamisel võetakse arvesse paljusid aspekte. Esmalt sõnastatakse tasemetele vastavad kriteeriumid intuitiivselt, ent peetakse muidugi nõu ka asjatundjatega. Seejärel tehakse kindlaks, kas õpetajad suudavad kirjeldatud kategooriaid kasutada ja kas kirjeldused ka tegelikult otsitavatele oskustele vastavad. Viimases etapis paigutatakse kõige selgemini mõistetavad kriteeriumid skaalale, mille täpsust kontrollitakse mitmete võrdlusuuringute põhjal. Kui soovid täpsemalt tutvuda sellega, kuidas keeletasemeid kirjeldatakse või mille alusel oskusi liigitatakse, soovitame tutvuda keeleõppe raamdokumendiga [1].

Artiklisse on kogutud iga keeletaseme oskused, et anda hea ülevaade sellest, mida ja mis tasemel oskama peaksid. Siin välja toodud info keeletasemetele vastavate oskuste kohta pärineb Euroopa keeleõppe raamdokumendist.

Mida peab oskama A1-tasemel?

  • Kui sinuga räägitakse aeglases tempos, saad kenasti aru tuttavatest sõnadest. Samuti mõistad lihtsamaid lauseid, mis on kirjas näiteks siltidel, plakatitel või kataloogides.
  • Lisaks oskad suhelda igapäevastel teemadel, lihtsamate fraaside ja lausete abil küsimusi esitada ja neile vastata.
  • Oskad kirjutada lühikest ja lihtsat teadet või täita ankeete enda kohta. [2]

Mida peab oskama A2-tasemel?

  • Oskad leida vajalikku infot tarbetekstidest, sh menüüdest, hinnasiltidelt, kodulehtedelt (nt kontaktid ja lahtiolekuajad). Kui tegu on tuttava valdkonnaga, siis mõistad ka veidi keerulisemaid sõnu, lühemaid tekste ja isiklikke kirju.
  • Saad hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, oskad kasutada lihtsamaid fraase ja moodustada lauseid tuttavatel teemadel, 
  • Suudad teha jooksvalt märkmeid ja koostada isiklikku kirja, näiteks kellegi tänamiseks. [2]

Mida peab oskama B1-tasemel?

  • Saad aru vestlusest ja tekstidest tuttavatel teemadel, nagu töö, kool ja vaba aeg, samuti lihtsamate telesaadete sisust ja suudad seda sisu ka kirjeldada.
  • Oskad tuttavatel teemadel  kohalikega vestelda ja põhjendada oma seisukohti. Lisaks suudad juba pikemate lausetega kirjeldada kogemusi, soove ja kavatsusi.
  • Kirjutad vabalt isiklikke tekste sulle huvipakkuvatel teemadel ning oskad edasi anda oma muljeid. [2]

Mida peab oskama B2-tasemel?

  • Mõistad aktuaalsetel teemadel pikemaid uudiseid ja artikleid ning isegi nende keerukamaid väljendeid.
  • Oskad vestelda spontaanselt ja ladusalt ning suudad aktiivselt osaleda vestluses ja välja tuua oma seisukohti ning neid ka põhjendada.
  • Suudad kirjutada selgeid ja detailseid tekste ja esseesid, kommenteerida oma seisukohta, samuti põhjalikumalt sündmusi kirjeldada. [2]

Mida peab oskama C1-tasemel?

  • Saad aru pikemast tekstist isegi siis, kui see on kirjutatud veidi keerulisemas võtmes. Samuti mõistad erialaseid teabe- ja tarbetekste isegi siis, kui need pole seotud sinu erialaga.
  • Oskad täpselt kirjeldada ka keerulisemaid teemasid nii ühiskondlikel kui tööalastel eesmärkidel ja teed seda selgelt ja spontaanselt, kasutades keelt paindlikult.
  • Kirjutad selgelt ja oskad esile tõsta tähtsamaid asju, suudad oma teksti vastavalt vajadustele kohandada. [2]

Mida peab oskama C2-tasemel?

  • Saad vabalt aru igasugusest kõnest, olgu see kiire ja segane või aeglane ja pikaleveniv, samuti mõistad vaevata igasuguseid kirjalikke tekste.
  • Tunned end vabalt suheldes kohalikega ning oskad vaevata väljendada oma arvamusi ja seisukohti. Suudad ka öeldu ümber sõnastada.
  • Oskad ladusalt vajalikkus stiilis kirjutada nii isiklikke tekste kui ka keerulisemaid kirju ja esseesid, suudad koostada erialaseid retsensioone ja annotatsioone. [2]

Millist eesti keele taset on vaja Eesti kodakondsuse saamiseks?

Eesti Vabariigi kodakondsuse saamiseks peab taotleja sooritama eesti keele tasemeeksami vähemalt B1-tasemel.  Kui Eesti kodakondsust taotlev isik on vähemalt 65-aastane, ei pea ta osa võtma kirjutamisosast: avalduse alusel võib sooritada vaid kuulamis-, lugemis- ja rääkimisosa. [3]

Millist eesti keele taset on vaja elamisloa taotlemiseks?

Üldjuhul tähtajalise elamisloa saamiseks oma keeleoskust tõendada ei ole vaja. Tähtajaline elamisluba kehtib kuni viis aastat, seejärel on võimalik tähtajalist elamisluba pikendada või taotleda pikaajalist elamisluba. [4] Kui oled Eestis elanud töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel vähemalt viis aastat ning soovid oma tähtajalist elamisluba pikendada, siis selleks on vaja eesti keele A2-taset. [5] Kui aga soovid taotleda pikaajalist elamisluba, pead oskama eesti keelt vähemalt B1-tasemel. [6]  

Rohkem infot elamisloa taotlemise kohta on saadaval politsei- ja piirivalveameti kodulehel.

Kuidas teada saada, millist taset on vaja ühe või teise ameti jaoks?

Eesti Vabariigi keeleseaduse kohaselt peab eesti keelt oskama avaliku sektori töötaja, riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse töötaja, samuti avalik-õiguslike asutuste liikmed, notar, kohtutäitur ja vandetõlk. Nad peavad eesti keelt oskama tasemel, mis on vajalik tööülesannete täitmiseks. Eesti keele oskuse nõudeid ei kohaldata isikule, kes töötab Eestis tähtajaliselt väliseksperdi või välisspetsialistina. Välisõppejõule ja välisteadustöötajale ei kohaldata eesti keele oskuse nõudeid, juhul kui ta on Eestis töötanud vähem kui viis aastat. [7]

Konkreetse ameti jaoks vajalik keeletase pannakse paika vastavalt töö iseloomule, ametikohale esitatud keeleoskuse nõuetele ning tööandja soovidele. Samuti lähtutakse tööle asujast. Keeleseaduse alusel on pea iga võimaliku töökoha jaoks paika pandud eesti keele oskuse nõuded. 

Vähemalt A-tasemel keeleoskus on vajalik juhul, kui su tööülesanded on konkreetsed ning täpselt piiritletud. Eesti keelt pead kasutama pigem tuttavates olukordades ning kirjalik keelekasutus piirdub lihtsamate dokumentide koostamisega. [8]

Millise töö jaoks on vajalik A2-keeletase?

  • Lihtsam abistav töö nagu autojuht, kopeerija, koristaja;
  • rongijuht;
  • valvetöö: näiteks riidehoiutöötaja või piletikontrolör. [8]

Vähemalt B-tasemel keeleoskust nõutakse siis, kui  puutud tööl sagedamini kokku koostööga, asjaajamisega või mõnel määral juhtimisega. Samuti siis, kui tuleb koostada või täita töös vajalikke dokumente. [8]

Millise töö jaoks on vajalik B1-keeletase?

  • Lihtsamat sorti teenindamisega seotud töö, nagu teenindus- ja müügitöö, seadmete opereerimine ja mehhanismide juhtimine ning toitlustus-, müügi- või majutusteenust osutavate väikeettevõtete juhitöö;
  • ühissõidukijuht;
  • päästetöö, õpetamine, assisteerimine. [8]

Millise töö jaoks on vajalik B2-keeletase?

  • Tehniline sekretäritöö ning raamatupidamine;
  • turvatöötaja, politsei- ja päästeametnik, kes on spetsialisti või meeskonnavanema ametikohal;
  • pedagoog, eripedagoog ning hoolekandetöötaja;
  • tervishoiu abispetsialist ning ämmaemand ja meditsiiniõde;
  • keskeri- või kõrgharidust nõudvad ametid, mille tööülesannete hulka kuulub teenindamine või vastutamine. [8]

C-tasemel keeleoskus on vajalik juhtimisega seotud töökohtadel, kus tööülesannete hulka võib kuuluda tegevuste kavandamine ja koordineerimine, samuti nõustamine ning avalike ettekannete, sõnavõttude ja kirjalike tekstide koostamine. [8]

Millise töö jaoks on vajalik C1-keeletase?

  • Eripedagoog ning eesti keele ja eesti keeles õpetavate ainete õppejõud;
  • arst, psühholoog ja farmatseut;
  • paljud juriidikaga seotud ametikohad, nagu kohtutäitur, notar, prokurör, kohtunik;
  • igasugune juhtiv töö, juhi asetäitja ja tippspetsialist;
  • politsei-, pääste- ja vanglaametnik;
  • õhu-, mere- või raudteeliiklust korraldav logistik. [8]

Allikad

[1] Euroopa keeleõppe raamdokument. Haridus- ja Teadusministeerium, 2007. Veebis
[2] Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteem: enesehindamise skaala, 2001. Veebis.  
[3] Riigikeele oskus ja tasemeeksamid. Haridus- ja Teadusministeerium, 2020. Veebis
[4] Tähtajalise elamisloa taotlemine. Politsei- ja Piirivalveamet, 2021. Veebis.  
[5] Välismaalaste seadus, §179. Riigiteataja, 01.10.2010. Veebis
[6] Välismaalaste Seadus, §234. Riigiteataja, 01.10.2010. Veebis
[7] Keeleseadus, §23. Riigiteataja, 01.07.2011. Veebis.   
[8] Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded, §3-9. Riigiteataja, 01.07.2011. Veebis


Merilin Raidmets

Õpin Tallina ülikoolis inglise keele ja kultuuri erialal (bakalaureuseõpe, teine aasta).

0 Comments

Lisa kommentaar

Avatar placeholder

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.