Merilin Raidmets

Ütlesid just täiusliku eestikeelse lause, meisterdasid selle oma peas juba aegsasti valmis, valisid õige minevikuvormi, korrigeerisid käändelõppe — lihtsalt selleks, et saada vastu pilk, mis ütleb „ma ei saanud aru“ või „mida?!“. Kui ärritav! Tead, et su lause oli õige, mittemõistmise põhjus oli ainult selles, kuidas sa seda ütlesid. Kirjeldatud olukord võib olla üpris heidutav, eriti kui proovid oma hääldusviisi kõigest väest parandada.

Sinu võime ja julgus vestelda peaksid alati olema esikohal, aktsendist lahtisaamine on teisejärguline. Tartu ülikooli eesti keele kui võõrkeele didaktika kaasprofessor ja paljude õpikute autor Mare Kitsnik rääkis „Keelesaates“, kuidas  ta õpilased tihtipeale kardavad vigu teha. Kitsniku arvates seisneb probleem pigem selles, et õpilased ei julge üldse rääkida. Ta toonitab, et uut keelt õppima asudes ei tasu vigadele, sealhulgas hääldusvigadele, esialgu liiga suurt tähelepanu pöörata ning pigem võiks rõhku panna julgelt suhtlemisele. [1]. Eneseväljendamine võõrkeeles selliselt, et kohalikud saavad sinust aru, on juba suur saavutus, mis väärib kiitust ja julgustust! 

Sinu aktsent = sinu isikupära 

Tihtipeale kiputakse aktsendi üle nalja tegema, kuid mida aktsent tegelikult näitab? Seda, et inimene räägib rohkem kui ühte keelt. Aktsent tuleneb tema päritolust ning mõnel juhul ka tema sotsiaalsest ja hariduslikust taustast. See on ka osa tema eluloost ja identiteedist. Kindral ja riigikogulane Ants Laaneotsale on ette heidetud vene aktsenti, kuid lapsena Siberisse küüditatu puhul pole aktsent sugugi häbenemisväärt.

Sageli on aktsendiga rääkiv inimene üles kasvanud kakskeelses perekonnas nagu paljud väliseestlased. Üks neist on näiteks Tartu ülikooli esimene väliseesti külalisprofessor David Ilmar Lepasaar Beecher, kes on sündinud Californias:

Isegi riigiti või piirkonniti võib hääldusviis päris suuresti erineda ning ka väikeses Eestis esineb piirkonniti häälduserinevusi. Üks ilmekamaid näiteid on saarlaste kõne. Kuula, kuidas räägivad Eesti Rahvusringhäälingu Saaremaa korrespondent Margus Muld ning Kuressaare linnateatri näitlejad:

Kust pärineb aktsent?

Võõrkeelt õppival inimesel on raskusi häälikutega, millega ta pole oma emakeeles harjunud. Sündides oleme tegelikult võimelised hääldama kõiki inimkeelte häälikuid. Imikueas aga hakkab laps omandama neid häälikuid, mis on olulised tema emakeeles, ja jätab ülejäänud tähelepanuta [2]. Lõpuks jäävad need kõrvale jäetud häälikud meie jaoks täiesti võõraks.  Emakeele sugulaskeeled kõlavad meie jaoks üpris tuttavalt (nt eesti ja soome keel), aga ülejäänud keeled võivad nii häälduse kui ka muude aspektide poolest väga kauged tunduda. 

Ka ühe ja sama keele kõnelejad võivad häälikuid erinevatel viisidel hääldada. Näiteks võib sõnas talv hääldada l-i kas palataliseeritult (nn pehmelt) või mitte: mõlemad variandid on aktsepteeritavad [3]. Tasub aga mainida, et õigekeelsussõnaraamatu järgi peab nimetavas käändes olema pehme l.

Kas aktsendiga rääkimine tähendab minu jaoks väiksemat võimalust eksam edukalt sooritada?

Kõige populaarsemad eesti keele tasemeeksamid on B1 ja B2. B1-keeletase on Eestis vajalik kodakondsuse saamiseks [4], B2 tähendab juba seda, et keelekasutaja saab hakkama ka nõudlikumas ametis, näiteks juhirollis [5]. 

Kui muretsed eesti keele eksamile minnes oma aktsendi pärast, võid selle mure unustada. SA Innove lehel on B1-taset kirjeldatud järgmiselt: „hääldus on üldiselt arusaadav, aga emakeele aktsent võib olla tuntav ning esineb hääldusvigu (nt häälikupikkuses, palatalisatsioonis, diftongide hääldamisel, sõnarõhkudes).“ [6]. Ka B2-tase eksaminandilt ideaalset eesti keele hääldust ei nõua. Tasemekirjeldus ütleb, et B2-tasemel kõneleja hääldus ja intonatsioon on üldiselt selge ja loomulik, ent võib esineda kerge emakeele aktsent ja mõned hääldusvead (nt häälikupikkuses ning palatalisatsioonis) [5].

Kas panustada aega aktsendi parandamisse või mitte?

Muidugi ei saa öelda, et töö aktsendi vähendamise kallal oleks ajaraiskamine. Kõik taandub keeleõppija eesmärkidele ja motivatsioonile. Kui tunned, et oled juba üpris hea suhtleja, ning soovid nüüd oma hääldust parandada, soovitame seda kindlasti teha! Pea aga meeles, et keeleoskus areneb oma loogika järgi — kõik asjad tulevad siis, kui on nende õige aeg. 

„Keelesaates“ räägib Mare Kitsnik, et kõige olulisem on olla keelekeskkonnas sees [1]. Häälduse eripära kandub üle kõnelejalt kõnelejale. Kui elaksid pikemat aega näiteks Suurbritannias ja suhtleksid seal aktiivselt kohalikega, siis tahes tahtmata kõneleksid sinagi mõne aja pärast inglise keeles samamoodi kui sind ümbritsevad inimesed.

Kuidas oma hääldust parandada?

Häälduse parandamiseks leidub palju erinevaid võimalusi. Siin on paar näpunäidet selle kohta, kuidas lõimida oma igapäevaellu ka keele- ja hääldusõpet. 

  • Räägi julgelt kohalikega eesti keeles! Nii teenindaja kui kolleeg võib esialgu automaatselt üle minna inglise keelele, kuna soovitakse olla viisakas. Sel juhul aga maini neile julgelt, et soovid just nimelt oma eesti keelt praktiseerida. See võib tunduda küll hirmus, kuid on kindel, et eestlased su pingutusi kõrgelt hindavad ning nii suudad sa isegi tagasihoidlikust eestlasest naeratuse välja meelitada.
  • Kuula eesti keelt! Lisaks aktiivsele suhtlemisele aitab väga palju kaasa ka nii eestikeelsete (laste)saadete vaatamine, lihtsalt eestlaste jutu kuulamine, aga  isegi muusika kuulamine. 
  • Harjuta koos oma partneri või sõbraga — pööra tähelepanu sellele, kuidas suu ja huuled liiguvad, palu korrata keerulisi sõnu. 
  • Pööra tähelepanu foneetikale. Hea allikas eesti keele foneetikast on Tartu ülikooli foneetikalabori YouTube’i kanal, kus leidub kasulikke videoid nii eesti, inglise kui vene keeles! [7]. Samuti tasub pilk heita Einar Krauti ja Natalja Kitami koostöös valminud häädusõppe programmile FONS (link on vene keeles) [8].
  • Kui aga soovid oma häälduse parandamiseks veelgi rohkem teha, on selleks hea lugemisharjutuse välja pakkunud Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži lektor Piret Teppan. Ava link ja proovi järele! [9].

Ja lõpuks, ära unusta: aktsendiga rääkimine tähendab seda, et räägid teist, kolmandat või neljandat keelt. See on midagi, mille üle uhke olla. Jätka samas vaimus ning ära lase aktsendil end heidutada!

Allikad

[1] Kriivan, P. Keelesaade. Eesti keel teise keelena. Vikerraadio, 09.09.2018. Veebis
[2] Why Do Some People Have an Accent? Linguistic Society. Veebis.
[3] Asu, E. L., Lippus, P., Pajasalu, K., Teras, P. (2016) Eesti Keele Hääldus. Tartu Ülikooli Kirjastus. Veebis
[4] Kodakondususe seadus, §8. Riigiteataja, 19.01.1995. Veebis
[5] Eesti keele B2-taseme eksam. SA Innove. Veebis.  
[6] Eesti keele B1-taseme eksam. SA Innove. Veebis.  
[7] University of Tartu Phonetics Lab. YouTube. Veebis
[8] Kraut, E. FONS: kuulan, saan aru, räägin. Veebis.  
[9] Harjutus häälduse parandamiseks. Sisekaitseakadeemia. Veebis.


Merilin Raidmets

Õpin Tallina ülikoolis inglise keele ja kultuuri erialal (bakalaureuseõpe, teine aasta).

0 Comments

Lisa kommentaar

Avatar placeholder

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.